Kogukonnahariduse ja huvitegevuse õppekava tudeng Sära: „Sellel õppekaval ei ole elu kunagi üksluine“
Sära Sthella Tohv on TÜ Viljandi kultuuriakadeemia kogukonnahariduse ja huvitegevuse õppekava seikluskasvatuse suuna kolmanda kursuse tudeng, kes töötab õpingute kõrvalt Tartu Noorsootöö Keskuses ning käib võimalusel ka Kaitseliidu ridades õppustel.
Sära lõpetas 2019. aastal Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi, peale mida otsustas minna ajateenistusse. Ta läbis 11-kuulise teenistuse Tapal pioneeripataljonis, kus sai jaoülemaks ning proovis ära ka tegevteenistuse Kaitseväes.
Küsisime Säralt, mis tõi teda õppima kultuuriakadeemiasse, kuidas toetavad õpingud teda tänasel ametikohal ja kellel soovitab ta tulla õppima kogukonnahariduse ja huvitegevuse õppekavale.
Mis tõi sind õppima TÜ Viljandi kultuuriakadeemiasse kogukonna ja huvihariduse õppekavale?
Avastasin Kaitseväe tegevteenistuses, et mulle meeldib inimesi juhendada ning koostööd teha. Sealne keskkond oli minu jaoks aga liialt piirav ning formaalne. Oma lõbusa ja loova hingega ei sobinud ma kuidagi keskkonda ja tundsin sügaval sisimas tõmmet Viljandi poole.
Osalesin kultuuriakadeemia avatud uste päeval ning kuulates kogukonnahariduse ja huvitegevuse tutvustust, teadsin, et see on minu teema. Hetkel õpin kolmandal aastal ning spetsialiseerusin seikluskasvatuse suunale, sest see haakub kõige rohkem minu metsaarmastuse ning militaartaustaga. Ehkki mul õpinguid alustades suuremat plaani ei olnud, kui lihtsalt õppida, andis elu mulle palju rohkem võimalusi ja väljakutseid, kui oleksin osanud oodata.
Töötad täna Tartu Noorsootöö Keskuses noorsootöö spetsialistina. Kuidas toetavad õpingud sind tänasel ametikohal?
Õpingute kõrvalt töötamine juba õpitaval erialal on vaieldamatult kasulik ja ütleks isegi must be. Kogukonnaharidus on töö inimestega ja seda ei õpi raamatust või slaididelt, vaid päriselt praktiseerides. Alles tööle minnes sain ma päriselt selle sisust aru ning oskan nüüd luua tugevamaid seoseid õpitava ja kogetu vahel.
Lisaks aitab see kaasa ka professionaalsele enesearengule, sest saan töötades ennast pidevalt analüüsida ja täiendada. Kindlasti ei ole kerge tegeleda kooli ja tööga paralleelselt ning seega töötangi hetkel poole kohaga, et ennast hoida ja mitte läbi põleda.
Kellel soovitad tulla õppima kogukonnahariduse ja huvitegevuse õppekavale? Mis sulle selle õppekava juures kõige rohkem meeldib?
Soovitan sellele õppekavale õppima tulla kõigil, kellele meeldib inimestega suhelda, koostööd teha, seigelda ja iga päev midagi uut ja põnevat õppida.
Sellel õppekaval ei ole elu kunagi üksluine, sest ühtpidi saab huvitavaid teadmisi mitmekülgsetes loengutes, aga teisalt on see ka väga praktiline, andes võimaluse nii ise osaleda kui ka korraldada laagreid ja muid üritusi. Siin õpid tegema oma tulevast tööd, aga eelkõige õpid tundma iseennast.
Millise ühe sõnaga kirjeldaksid kultuuriakadeemiat?
Elamuslik.
Kogukonnahariduse ja huvitegevuse õppekava
Kogukonnahariduse ja huvitegevuse õpe annab sulle laiapõhjalise hariduse, et asuda tegelema noorte ja kogukondadega mitteformaalse hariduse raames. Sa omandad üldkultuurilised ja pedagoogilised teadmised, teadmised kogukondadest ja noortevaldkonnast ning süvendatud teadmised kas rakendusteatri või mängude ja seikluskasvatuse alal.
Sul on võimalik valida kahe õppesuuna vahel: rakendusteater või mängud ja seikluskasvatus. Õpe toimub sessioonõppe vormis. Auditoorne õpe (loengud, seminarid jms) toimub kaks korda kuus. Lõviosa tööst tuleb sul teha iseseisvalt. Selles on sulle tõhusaks toeks elektroonilised õpikeskkonnad.
Lõpetajana saad sa noorsootöötaja 6. taseme kutse. Peale erialateadmiste ja -oskuste oled sa omandanud väärtuslikke üldoskusi, mille seas on meeskonnatöö, ajaplaneerimise ning suhtlus- ja esinemisoskus. Loe lähemalt SIIT.
Kultuuriakadeemia rakenduskõrgharidusõppesse saab avaldusi esitada 12. juuni-26. juuni ning magistriõppesse 1. veebruar-26. juuni.
